EMAMAKI: 80
LIPHEPHA LEKUCALA (P1)
IMEMORANDAMU
LIBANGA 12
SIGABA A: SIVISISO
Imemorandamu yekumaka sivisiso;
Emibutweni levulekile bahlolwa abanganikwa emamaki nangabe baphendvule ngetimphendvulo letitsi: YEBO/CHA/ nobe NGIYAVUMA/ANGIVUMI. Kufanele banike sizatfu nobe bachaze ngalokugcwele nobe besekele.
Emibutweni lefuna LICINISO/ LIPHUTSA nobe LIPHUZU/UMBONO emamaki kufanele ehlukaniswe emkhatsini, lokusho kutsi limaki linye linikwa LICINISO/ LIPHUTSA nobe LIPHUZU/UMBONO lelinye linikwe sizatfu/kuchaza/ ngalokugcwele/kwesekela/ kucaphuna.
Imibuto lefuna kucaphuna etheksthini, bahlolwa abangajeziswa nangabe bashiye timphawu tekucaphuna.
Uma umbuto udzinga timphendvulo teligama linye kuphela bese bahlolwa baphendvula ngemisho legcwele kufanele kwemukelwe nangabe ligama lelifunekako lidvwetjelwe nobe ligcanyisiwe.
Uma umbuto udzinga emaphuzu lamabili/lamatsatfu kodvwa bahlolwa banike langetulu kwaloko, akumakwe lamabili/lamatsatfu ekucala.
Uma umhlolwa asebentisa emagama aletinye tilwimi letingasiso Siswati anganakwa lawo magama, kodvwa nangabe imphendvulo ivakala ihambisana nembuto akangajeziswa. Kodvwa nangabe kusetjentiswe ligama lalolunye lulwimi etheksthini kantsi liyafuneka, loko kwemukelekile.
Imibuto lapho kunikwe timphendvulo letinyenti kutsi bahlolwa bakhetse, akwemukelwe luhlavu loluhambisana nemphendvulo nobe nangabe abhale imphendvulo ngalokugcwele.
TIMPHENDVULO
B Bobabe
A Ungumbuso longahlukanisi, indvodza, umfati nemntfwana.
B Ngekungayi esikolweni sikhatsi sisekhona.
Umtsetfosisekelo welive leNingizimu Afrika uzama kulamula imphi yekutsi emadvodza angatiboni anemandla ekubusa bafati babo kepha bamukele kwekutsi bayalingana kulomtsetfosisekelo babahloniphe bangadlali ngabo.
Imibono itawehluka. Umfati nendvodza bafanele kutsi babambisane etintfweni tonkhe,nangabe bangasuswa emadvodza atawubonisana nabani.
Bekatitika ngekudla inyama yemafutsa, emacandza nekuhamba nangendlela lebatsandza ngayo.
Umntfwana wentfombatane angakhona kutondla emtini wakhe nobe yena lucobo uma angakashadi, angakhona kutfutfukisa umnotfo welive lakhe nekusita ummango wakubo.
Lilungelo lekufundza, lekuvikeleka, letemphilo, lekutitsatsela tincumo.
Kubi ngoba bantfu labahlukumeta labanye ngeke bajeziswe batawuchubeka, ummango uhlalele eluvalweni.
Emantfombatane atawulahlekelwa buntfombi babo nekutetsemba.
Bomake batawulahlekelwa sitfunti sabo. Leminye imibono yemukelekile
Kuhlonipha emalungelo ato tonkhe takhamiti taseNingizimu Afrika.
Akube khona tifundvo ensheni letifundzisa ngemtsetfosisekelo kute bakwati lokufanele bakulandzele. (Leminye imibono yemukelekile)
Emadvodza abona kwekutsi batawulahlekelwa kubusa, bumnadzi bekutihambela lapho batsandza khona, bomake batawubalela kutentela matsandza.
Bomake nabobabe baphelelwa kubeketelelana, babe ubeka bukhulu bakhe namake ubeka emalungelo akhe.
Uvikela kutsi buso bakhe bungashaywa yibhola. / utivikela ekushisweni lilanga.
Kukhetfwa timphendvulo:
Sitfombe sekucala 
SAMBA SIGABA A:
SIGABA B: SIFINYETO
Bahlolwa kufanele baphendvule sifinyeto balandzele luhlakasimo lolufanele. Sifinyeto lesibhalwe sangalandzeli luhlakasimo lolufanele asinawuhlolwa.
Nika limaki lalawo maphuzu labhalwe ngemisho legcwele
Bahlolwa kufanele bakhombise linani lemagama labawasebentisile ekugcineni kwetimphendvulo tabo.
Elulwimini Lwekucala Lwekwengeta, nika emamaki ngalendlela:
Tijeziso
Nangabe sifinyeto sisidze kwengca lelinani lelimisiwe,akufundvwe emagama lasihlanu kuphela bese konkhe lakubhalile akusafundvwa.
Emaphutsa elulwimi (luhlelo, sipelingi, timphawu): kulamamaki lamatsatfu elulwimi jezisa umhlolwa ngalendlela:
-10 emaphutsa - khokha limaki- 1
-15 emaphutsa-khokha emamaki lama- 2
emaphutsa nobe ngetulu - khokha emamaki lama- 3
-3 imisho lephindziwe: kute sijeziso
-7 imisho lephindziwe: khipha emamaki lama-2
Lotifiso naMandla babange esangweni lesibhedlela.
Banesifiso sekubona lomuntfu lokhubatekile.
Lotifiso ufuna kutsi Mandla abone lesidalwa senkhosi.
Lelijaha lifake tibuko telilanga liphetse nendvuku lemhlophe.
Mandla uyalibukisisa lelijaha
Mandla wakhwela watehlela ngelibhande.
Yabaleka imphuphutse kwawa tibuko kwaphela nekuchwala.
SAMBA SIGABA B:
SIGABA C: LUHLELO NELULWIMI
Imemorandamu yekumaka sigaba C
Sipelingi:
Timphendvulo letifuna ligama linye kufanele tingemukelwa nangabe sipelingi sinemaphutsa.
Timphendvulo letifuna imisho legcwele kufanele tingemukelwa nangabe liphutsa lisesakhiweni selulwimini lesihlolwako.
Nangabe kuhlolwa sifinyeto, imphendvulo kufanele ifakwe tiphumuti/timphawu letifanele.
Takhiwo temisho kufanele tilandzele luhlelo lolwemukelekile tibuye tibhalwe ngalokugcwele njengoba kubekwe eticondzisweni.
Imibuto lapho kunikwe timphendvulo letinyenti kutsi bahlolwa bakhetse, akwemukelwe KOKUBILI luhlavu loluhambisana nemphendvulo KANYE nemphendvulo lebhalwe ngalokugcwele..
TIMPHENDVULO
Kuvamise kuba njalo nakucoca tigebengu.
Lokucocwa ngako bunjinga.
Kwakhiwa umusho ngeligama lelitsi inkhomo, lelichaza inkhomo lendvuna.
Lilanga lingawa lidliwe tinkhukhu.
Likati lilala etiko.
Likati nalo liyaphumelela kuloko lokubekwa edladleni/ ekhishini.
Tinja temaphoyisa letigijima tishiye inhlavu yesibhamu titsi ngila.
Lokucocwa ngako bunjinga kanye nenhlanhla yekuphunyuka njengabologwaja emaphoyiseni.
Lokucocwa ngako bunjinga kanye nebhadi.
Batsi bangalamba bakhohlwe kutsi basuke sebasejele.
Emaphoyisa avula lapho bahleti khona.
Imidlalo leminyenti ivetwa/iboniswa kumabonakhashane.
Kweswela kwekuhamba/ imoti.
Njalonjalo.
Nkhosikati.
Loku kubonwa ngisho natinyonyana.
Cha lizinga lekutsengiswa kwetimoti lapha eNingizimu Afrika alikehli kakhulu.
Bafana babophela umuntfu inyandza yetinkhuni.
Bantfu kufanele bafundze, bajuluke, basebente ngekutikhandla ngembikwekube batsenge timoti.
Indlela lephocako.
Indlela leyamile.
Sibongo semuntfu sicala ngafeleba.
Kuveta emagama lakhulunyiwe.
Kutsi bonkhe bantfu babone lesecwayiso. (imibono itawehluka)
SAMBA SIGABA C:
SAMBA SAKO KONKHE:
